- 期刊
NEW INSIGHTS ON THE CHANGES OF TOWNSCAPE IN 14TH-CENTURY TARTU
UUSI TEADMISI TARTU LINNARUUMI ARENGUST 14. SAJANDIL
摘要
In this article I will discuss some of the changes in the townscape of Tartu in the 14th century and analyze how these changes could have been related to the re-planning of the town area. The topics examined in this article cover the medieval waste management, the erection of stone buildings, the existence and purpose of the defences in the riverside part of the town, and the workers behind all the construction activities in Tartu. The present research suggests that the disposal of waste was regulated by the town laws which were valid only within the limits of the town area, enclosed by town wall, and therefore did not apply to the suburbs. In earlier studies, the introduction of brick buildings to Tartu has been dated from the end of the 14th century to the 15th century. Based on new information, the introduction of brick buildings can be traced to the early 14th century. It can be suggested that the town was ready for extensive planning and erection of walls only after the urban community was populous enough to carry these works out as these activities needed a large number of local workers. The recent research shows that in the area of present-day Estonia the development from the first traces of an urban settlement to a fully complete medieval town took approximately 50.100 years. According to the information discussed in the present article this seems to be the case in Tartu as well. The dates presented in this publication support the hypothesis that the erection of the town wall and the re-planning of the town area began in the first half of the 14th century.
關鍵字
無資料並列摘要
Käesolevas artiklis on vaadeldud mõningaid 14. sajandi Tartu linnaplaanis toimunud muutusi ja analüüsitud, kas ning kuidas võisid need linnaala ümberplaneerimisega seotud olla. Vaatluse all on keskaegne jäätmemajandus, kivihoonete rajamine, küsimus linna jõepoolses osas olnud kaitserajatistest ja kogu ehitustegevuse taga seisnud töölised. Tartust avastatud keskaegsete jäätmekastide levikuala puhul torkab selgelt silma nende paiknemine kvartalisisestel aladel linnam üüriga piiratud territooriumil. Seega võib tõenäoliseks pidada, et jäätmekäitlus oli linnamüüriga ümbritsetud alal reguleeritud vastavate seadustega, mis ei kehtinud eeslinnade territooriumi kohta. Tuginedes Tartust avastatud jäätmekastide leiukomplekside dateeringutele ja dendrokronoloogilise meetodi abil dateeritud jäätmekastidele, ilmneb, et need ilmusid Tartu linnapilti 14. sajandi I poolel. Tartust on mitmetel kaevamistel avastatud keskaegsete kivihoonete jäänuseid, kuid need on enamasti olnud väga kehvas seisukorras ja seetõttu pole võimaldanud teha põhjalikumaid järeldusi hoonete kohta. Senine vanim täppisteaduslikult dateeritud hoone, Jaani kirik, rajati pärast 1321. aastat. Varasemates uurimustes on kivihoonete rajamise algusaeg Tartus dateeritud 14. sajandi lõpu - 15. sajandiga. Tuginedes käesolevas artiklis esitatud uurimistulemustele, võib kivihoonete rajamise alguse Tartus dateerida 14. sajandi I poolega. Artiklis on vaadeldud erinevate Euroopast pärit võrdlevate näidete varal Tartu jõepoolse ala müüriga kindlustamise küsimust. Võib oletada, et pinnasetöödel jõeäärsel alal oli mitu eesmärki. Näiteks Tallinna materjalile tuginedes on seal toimunud analoogsete protsesside kohta oletatud, et .kustutati. jäljed varasematest omandisuhetest, kaevati ära nn must pinnas ja parandati pinnase niiskusre.iimi. Analüüsitud näidetele tuginedes tuleb tõenäoliseks pidada sarnaseid eesmärke ka Tartus. On ilmne, et linna ümberplaneerimine ja müüriga ümbritsemine kui töömahukad ning kallid projektid ei saanud toimuda vaid väikesearvulise kolonistide ettevõtmisena vahetult peale Saksa vallutust. Seega tuleb tõenäoliseks pidada, et Tartu oli mahukateks planeerimistöödeks ja ka linnamüüri püstitamiseks valmis alles siis, kui linna kogukond oli nende tööde teostamiseks piisavalt arvukas. Viimased uurimused Eesti ala kohta näitavad, et linnade areng esmastest linnalistest asustustest kuni täielikult väljaarenenud keskaegse linnani kestis ligikaudu 50-100 aastat. Näib tõenäoline, et vastavalt käesolevas artiklis arutatud andmetele toimus see sarnaselt ka Tartus. Artiklis esitatud dateeringud toetavad hüpoteesi, mille kohaselt linnamüüri rajamine ja linna ümberplaneerimine algas 14. sajandi I poolel.