Experiencing the Landscape

MAASTIKKU KOGEDES

Gurly Vedru

《Estonian Journal of Archaeology》 11卷1期 (2007/06) Pp. 36-58

並列摘要

The article is an attempt to analyse the sense of place and attitude towards the surrounding landscape of people as it can be traced on the basis of archaeological objects. A sense of place depends largely on the landscape experience and resulting from this, on the evaluation of places. Places on landscape have different value and are respectively used in different ways. At the same time, the use of landscape depends on the possibilities of local microenvironment. Nature can vary in a small area and people use these differences actively. Although landscapes change in the course of time, it can still be supposed what caused a certain use of landscape in some places. The article focuses on the visible archaeological objects on landscape. A case study has been carried out in Rebala, Jõelähtme and Võerdla villages in the historical Jõelähtme parish in Harjumaa. Undulating land and probably also bogs were of importance in Rebala and Võerdla villages during the Bronze and Pre-Roman Iron Ages. In Jõelähtme the most important features of landscape were river, karst and the rising and lowering of the earth. In later period, arable land shifted to the centre of attention and previous connections on the landscape and with it lost their meaning.
On vaadeldud inimeste kohatunnet ja suhtumist ümbritsevasse maastikku, nagu seda võib oletada muististe põhjal. Kohatunne sõltub paljuski inimeste maastikukogemusest ja sellest tulenevalt kohtade väärtustamisest. Kohad maastikul on erineva tähtsusega ja vastavalt sellele on neid ka erinevalt kasutatud. Samas sõltub maastikukasutus ennekõike sellest, mida kohalikul mikrokeskkonnal pakkuda on. Ühes väikeses piirkonnas võib loodus olla eriilmeline ja seda kasutatakse inimeste poolt aktiivselt ära. Kuigi maastikud muutuvad aegade jooksul, on siiski võimalik oletada, mis võis ühel või teisel juhul osutuda maastikukasutusel määravaks. Artiklis on keskendutud nähtavatele monumentidele maastikul. Illustreerivateks näideteks on valitud Rebala ja selle naaberkülad ajaloolises Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal. Pronksi- ja eelrooma rauaajal olid Rebalas olulised maapinna ebatasasused ning ilmselt ka sood ja/või rabad, Jõelähtmes olid tähtsamateks maastikuelementideks jõgi, karst ja maapinna tõusud ning langused. Hilisemal ajal nihkus tähelepanu keskmesse sobilik põllumaa ja varasemad seosed maastikul ning maastikuga kaotasid oma tähtsuse.