CONCENTRATION OF AUTHORITY AND POWER IN EAST LITHUANIA, BETWEEN TAURAGNAS LAKE AND THE MIDDLE REACHES OF THE ZEIMENA RIVER, DURING THE MIGRATION PERIOD

VÕIMU KONTSENTREERUMINE TAURAGNASE JÄRVE JA ZEIMENA JÕE VAHELISEL ALAL IDA-LEEDUS RAHVASTERÄNNUAJAL

Audronė Bliujienė ； Valdas Steponaitis ； Egidijus Satavicius ； Gytis Grizas

《Estonian Journal of Archaeology》 21卷2期 (2017/12) Pp. 117-147

https://doi.org/10.3176/arch.2017.2.02

摘要

Artiklis on käsitletud seda osa Ida-Leedu kääbaskalmete kultuuripiirkonnast, mis jääb Tauragnase järve ja Zeimena jõe keskjooksu vahele. On analüüsitud selle elanikkonna struktuuri rahvasterännuajal ja kogukondade elustiili ühiskondlikkultuurilisi aspekte. Piirkonna rahvastiku struktuuri on uuritud läbi nelja kääbaste kontsentratsiooni ala, mida on vaadeldud eraldi mikrorajoonidena. Nendes ilmuvad alates 5. sajandist rikaste ja relvi sisaldavate panustega matused, mille põhjal võib kõnelda piirkondade sõjalisest eliidist ning pealikest, kes manifesteerisid end sotsiaalsele staatusele vastavate sümbolite ja relvadega. Hõbedat ja kulda sisaldavate rikkuste kuhjumine Ida-Leedus kiirendas sotsiaalset kihistumist ning viis komplekssete pealikudomeenide kui territoriaalsete võimustruktuuride väljakujunemiseni. Artiklis on käsitletud prestiizesemeid ja nende erinevaid liikumisteid rahvasterännuajal, muuhulgas kingituste vahetamist eliidi hulgas, kuivõrd ka kingid kujutasid endast sotsiaalse staatuse sümboleid. Kahtlemata esines ka hõimuliikmete teatavat liiki maksustamist kohaliku eliidi kasuks. Prestiizesemed võisid levida pruudilunana, sõjasaagina, kontributsioonina või lihtsalt kaubavahetuse teel. Kõnealused luksusesemed võisid ühes olukorras olla prestiižse kingituse rollis, teiseskolmandas aga hoopis maksu või sõjasaagi seisundis. Need võisid ka röövsaagiks langeda ja uue omanikuga hoopis kaugele reisida. Teiste sõnadega, prestiižesemed võisid vahetada korduvalt omanikku ja liikumisteid ning levida tuhandete kilomeetrite kaugusele, kuni lõpuks asetati need panusena oma viimase omaniku hauda. Seetõttu võibki Taurapilise ja Paduobė-Šaltaliūnė pealike haualeidudele vasteid leida nii Lõuna-Skandinaaviast kui ka Kesk- ning Ida-Euroopast. Kompleksne pealikuvõim, mis oli moodustunud rahvasterännuaja sündmuste ja rändeprotsesside tulemusena, kestis sidemete äkilise katkemise tõttu Doonau keskjooksu ning teiste Euroopa keskustega siiski vaid 6. sajandi esimese veerandini või ainult pisut kauem. Piirkondade pealike ja sõdalaste hauad, mis võisid sisaldada hõbe- ja kuldesemeid ning relvi, kadusid niisama kiirelt. Ida-Leedu kääbaskalmete kultuuris toimusid sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised arengud, mis viisid selle muutumisele ning territoriaalsele laienemisele.